This is
Letters from Tartu
Me ei esitle ainult kirjapilte, me räägime ka kultuuriruumist mis nad on sünnitanud. Letters from Tartu on ühtlasi päevik Tartu (tüpo)elust — maja- ja poesildid, reklaamid, pakendigraafika, graffiti tüpo — kõik mis meie keskkonnas unikaalne.
Muinaslinnus asus Tartus juba esimesel aastatuhandel eKr. 1030. aastal vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed, millist fakti kroonikates loetakse Tartu esmamainimiseks kirjalikes allikates. Läbi ajaloo on uhke kindlus vaenlase rünnakule sagedasti vastu pannud, sagedasti aga alistunud, et sõja häda ja viletsus vaheldusid rahuaegse külluse ja ülemeelikusega. Linn on kuulunud Kiievi vürstiriigile, Saksamaale, Venemaale, Poolale, Rootsile. 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks, mille õitsengu lõpetas Liivi sõda. Aastatel 1763–1767 ehitatakse Tartu välja Vene impeeriumi kindluslinnana ja ta omandab suure tähenduse sõlmpunktina Peterburi-Königsbergi postimaanteel. 1918. aastal langeb Tartu Saksa vägede kätte. 1918–1919 aastavahetusel vabastavad Eesti väed Tartu ja Eestist saab iseseisev vabariik kuni teise maailmasõjani. 1940. aastal algab Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestab 1991. aastani.
1632. aastal avati Tartus Academia Gustaviana, Rootsi Balti provintside ülikool. Ülikool tegutses Tartus vaheaegadega (aastatel 1656–1661 on linn jälle Vene võimu all) kuni 1699. aastani, mil kool kolitakse teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu Pärnusse, kus tegutseb kuni 1710. aastani. 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool. Tartu muutub Vene impeeriumi oluliseks teaduskeskuseks. Alates 19. sajandi keskpaigast on Tartu üliõpilaste seas üha rohkem eesti ja läti päritolu tudengeid, Tartust kujuneb eesti vaimu- ja seltsielu keskus. 1919. aasta 1. detsembril avatakse Tartu Ülikool rahvusülikoolina. Tartust saab Eesti teaduse ja akadeemilise elu keskus.
Kooliharidust hakati Eestis andma 13.–14. saj. toomkoolides ja kloostrikoolides. Tartus avati esimene ladinakeelne linnakool 1554. aastal. Eraõpetajad pidasid alamsaksakeelseid kirjutuskoole (teada 16.–17. sajandist). 16. saj. keskpaigani oli kooliharidus eestlastele praktiliselt kättesaamatu. Tartu ülikoolis toimus algselt õppetöö ladina keeles. Õpetati ka kreeka keelt, mille oskus oli laialt levinud. 1802–1880 toimus õppetöö saksa, 1880–1918 vene keeles. 20-nda sajandi alguses on Tartu tänavasildid eesti, saksa ja vene keeles, nagu ka enamus poodide reklaame. 1919 aastast kaob siltidelt vene keel, aga reklaammaterjalides on saksa keel sageli paralleelselt kasutusel. Seda Teise Maailmasõja ja Nõukogude Liidu okupatsioonini, mil vene keelest sai ametlikult teine riigikeel eesti keele kõrval.
Tartu on Eesti rahvusliku professionaalse kunstihariduse sünnipaik. 1919. aastal asutas kunstiühing Pallas eraõppeasutusena kunstikooli, mis alustas õppetööd 1. oktoobril. 1924. aastal muutus kunstikool kõrgemat kunstiharidust andvaks õppeasutuseks nimetusega Kõrgem Kunstikool Pallas. 1940. aastal alanud okupatsioonide ja sõja perioodil reorganiseeriti ja ümbernimetati Pallase kooli korduvalt ja mitmel korral õppetegevus ajutiselt katkes. Peale sõda tegutses kool esialgu Tartu Riikliku Kunstiinstituudi nime all, siis 1954. aastani ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakonnana. Kooli reorganiseerimiste käigus kujunenud ja 1951. aastast Tartu Kujutava Kunsti Kooli nime all tegutsenud õppeasutusest sai 1960. aastal sai Tartu Kunstikool. 2000. aastal avati Tartus taas kõrgemat kunstiharidust pakkuv kool Tartu Kõrgem Kunstikool, mille meediadisaini osakonnas õpetatakse ka kirjaõpetust ja kus valmivad värsked digitaalsed kirjatüübid. Alates 1. augustist 2018 kannab kool taas nime Kõrgem Kunstikool Pallas.
Eesti trükimuuseum on asutatud 2010. aasta kevadel eraõigusliku muuseumina, et täita tühimikku mäluasutuste seas ja päästa hävingust viimased säilinud kõrgtrükiseadmed ning inventar. Asutamisest saadik on Trükimuuseum planeeritud toimima töötava muuseumi ja külastuskeskusena, mis lisaks traditsioonilisele kogude korrastamisele ja eksponeerimisele viib läbi erinevaid trükikunsti alaseid töötubasid ja võõrustab erialaspetsialiste ja -tudengeid pikematel kursustel.
Muinaslinnus asus Tartus juba esimesel aastatuhandel eKr. 1030. aastal vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed, millist fakti kroonikates loetakse Tartu esmamainimiseks kirjalikes allikates. Läbi ajaloo on uhke kindlus vaenlase rünnakule sagedasti vastu pannud, sagedasti aga alistunud, et sõja häda ja viletsus vaheldusid rahuaegse külluse ja ülemeelikusega. Linn on kuulunud Kiievi vürstiriigile, Saksamaale, Venemaale, Poolale, Rootsile. 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks, mille õitsengu lõpetas Liivi sõda. Aastatel 1763–1767 ehitatakse Tartu välja Vene impeeriumi kindluslinnana ja ta omandab suure tähenduse sõlmpunktina Peterburi-Königsbergi postimaanteel. 1918. aastal langeb Tartu Saksa vägede kätte. 1918–1919 aastavahetusel vabastavad Eesti väed Tartu ja Eestist saab iseseisev vabariik kuni teise maailmasõjani. 1940. aastal algab Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestab 1991. aastani.
